Esinejad

Väikeste Lõõtspillide Ühing sündis aastal 1989 kirglikust soovist mängida lõõtspille. Kustutamata himu tõttu selle seksika muusikamasina zinina vastu on see vabatahtlik kodanikeühendus elus püsinud 25 aastat. Väikeste Lõõtspillide Ühingu repertuaari parima ja kaalukama osa moodustavad meremeestelaulud ning autorilaulud, mis kannavad samalaadset atmosfääri.

Improkraatia on improvisatsioonilist lavakunsti viljelev trupp, kes oma spontaansuses ei karda hüpata tundmatusse. Nimelt nende loodavad stseenid ning lustakalt mängulised etteasted sünnivad otse inimeste silme all ja on inspireeritud publikust endast. Vahetu suhestus vaatajaskonnaga ning ettearvamatud olukorrad muudavad iga etteaste lummavalt unikaalseks.

Suurupi naiskoor Meretule koosneb 28-st särasilmsest naisest, kes Suurupi alumise tuletorni kompleksis asuvas väikeses majakeses koos laule harjutamas käivad ning ühiseid toredaid lauluprojekte ette võtavad.

AX-Teater loodi 2009. aasta 20. septembril Keila Kultuurikeskuses, kui rohkem ja vähem kogenumad väikeste veidrustega harrastusnäitlejad oma juhi Marika kutsel kokku tulid ning otsustasid koos midagi lahedat teha. AX-teater on harrastusteater, kuhu kuuluvad väga erinevaid töövaldkondi esindavad inimesed. Suur osa on koos käinud juba üle 15 aasta, erinevate nimede all. Hetkel tegutsetakse projektiteatrina. Kui kellelgi on mingi mõte, siis nad teevad selle teoks!

Tabasalu Kammerkoor loodi 2001. a. Alguses olid lauljateks peamiselt muusikakooli õpilased ja vilistlased, peagi liitusid lapsevanemad ning teised lauluhuvilised. Koori dirigendiks ja eestvedajaks on olnud aegade algusest Mai Ainsalu. Koori repertuaar on kujunenud vaheldusrikkaks, ulatudes vanamuusikast poppmuusikani. Tabasalu Kammerkoor on esinenud nii Eestis kui välismaal. Kooris laulavad vaid inimesed, kes tunnevad laulmisest rõõmu ja tahavad seda teistelegi jagada!

Tabasalu vanamuusika kooliansambel on neli aastat vana. Koosseisu kuuluvad nii õpilased kui õpetajad. Ansambli keskmes on plokkflööt, mida täiendavad kitarr, Gooti harf, viiulid, šamaani trumm ja djembe. Repertuaar on laiahaardeline: keskaja muusikast kuni tänapäevani. Tabasalu vanamuusikud on aktiivselt osalenud nii kohalikel kui kaugema kandi üritustel. Möödunud suvel anti kuus kontserti Lapimaal. Sel suvel rõõmustatakse Gotlandit.

Tabasalu memmede tantsurühm on tegutsenud juba 33 aastat. Memmed on elurõõmsad ja hästi tegusad. Nad on osa võtnud kõikidest maakonna memme-taadi pidudest. Esinetud oma valla üritustel, külapäevadel, heategevusüritustel, eakate päevadel. Esinemised on olnud ka raja taga, pikim reis oli Ungarisse. Ees ootab kohtumine ja oma tantsukunsti näitamine Soome eakaaslastele. Rõõm liikumisest ja koosolemisest on memmesid nii pikalt koos hoidnud. Juhendaja on Ülle Urb.

Vääna Mõisakooli Lasterühma kuulub kaheksateist poissi-tüdrukut. Rühm alustas oma tegevust 2013. aasta veebruaris, kuna sooviti osaleda Harjumaa laulu- ja tantsupäeval. Sellest innustununa hüpati suurele laulu- ja tantsupeo karusellile. Tänaseks osatakse kuut rahvatantsu. Sel kevadel osaleti ka Haapsalus koolinoorte rahvatantsufestivalil „Läki tantsule“! Tantsuõpetaja Anne Änilane töötab Vääna Mõisakoolis õpetajana. Oma rahvatantsuhuvi on ta pärinud isalt ning tantsinud juba lapsest saati. Mõisalapsed on tantsulapsed!

Harku Valla laululapse konkursi võitja Sandra Simone Jüriska on 10-aastane, mitmekülgsete huvidega rõõmsameelne tüdruk. Sandra ütleb, et muusika on tema jaoks ülioluline. Muusikaga saab väljendada oma tundeid ja edastada olulist sõnumit enama kui ainult sõnadega. Tema muusikaõpetaja on Elin Ots ja seda juba lasteaiast saadik. See koostöö on mõlemapoolselt huvitav ja meeldiv olnud. Laul „Nagu muinasjutt“  (Juhan Trump/ Leelo Tungal) on ühiselt valitud ja iseloomustab Sandra Simone oskust väikese tüdruku lihtsal viisil sügavate filosoofiliste teemadega tegeleda.

Naisrahvatantsurühmal Harku Harakad on täitunud kuus aastat. Koos on aktiivsed, lõbusad ja hakkajad Harku valla naised, kes on näidanud ennast nii koduvallas kui ka kaugemates Eestimaa nurkades nagu Hiiu- ja Setumaa ning jõudnud Soomegi. Mõõtu on võetud kahel korral naisrühmade vabariiklikust võistutantsimisest, kus sel aastal saavutati V koht ning lisaks publiku preemia. Rühma esimeseks tantsupeoks oli 2009 "Meri" ning sellel aastal jõuti läbi tiheda tantsupeo kadalipu peole "Puudutuse Aeg." Peale tantsupidu on Harku Harakad minemas Poola. Juhendaja on Astrid Väizene.

Tabasalu Tammed ja Toomed on segarahvatantsurühm, mis sai alguse meeste rühmast 2009. 2010 osaleti Meestetantsupeol ning pärast seda haarati partneriteks õpetajatest naised ning läbides tantsupeo tiheda kadalipu, jõuti koos noortega "Maa ja ilm" tantsupeole. Rühma on kutsutud esinema mitmetele Harku valla üritustele kui ka väljaspoole valda. Eelmisel hooajal esines rühm sõprusvallas Euras. Tammed ja Toomed ületasid tantsukünnise ka sel aastal, tantsides ennast tantsupeole, mis oligi selle aasta suurim eesmärk. Juhendaja on Astrid Väizene.

Tabasalu 2-3 kl. rahvatantsurühm on lõpetamas oma esimest hooaega. Esinetud on koolisisestel erinevatel üritustel ning näidatud oma kultuuri ja rahvariideid külalistele välismaalt. Kooli kevadkontsert toimus sellel aastal Salme kultuurikeskuses, mis oli tantsijatele üheks suureks elamuseks. Uue hooaja mõtted juba keerlevad ja väljakutsed ootamas... Mudilasi juhendab Astrid Väizene.